
Ke Ānuenue a Puni ka Lā a i ʻole ka Mahina
Kupu pinepine aʻela nā ʻano ānuenue o kēia hui. ʻEkolu lālā o kēia hui, penei:
1. Ka Luahoana
2. Ka Luakālai
3. Ka Luakālailani
ʻO ka welo mua: He pōʻai ānuenue a puni ka lā a i ʻole ka mahina
ʻAʻole paha ia he mau ʻano ānuenue ʻokoʻa, ʻo ia hoʻi, he mau huaʻōlelo like ʻole nona ka manaʻo hoʻokahi.[1] No laila, no kēia papahana nei, ua noʻonoʻo ʻia, he ʻano ānuenue hoʻokahi wale nō. Hiki ke ʻike ʻia nā wehewehena like ʻole ma lalo iho nei.
Ka Luakālai, Luahoana, Luakālailani
Nā hiʻohiʻona o ka Luahoana, Luakālai, Luakālailani
Eia nā wehewehena i ʻohi ʻia ma loko mai o nā puke wehewehe no kēia ʻano ānuenue.[2]
Ka Luahoana:
Pukui/Elbert: n. He pōʻai malama a i ʻole he ānuenue a puni ka lā a i ʻole ka mahina, pili pono, he lua e ʻānai ʻia.
Andrews: He pōʻai malama a i ʻole he ānuenue e kaʻapuni ana i ka lā a i ka mahina paha.
Parker: He pōʻai malama a i ʻole he ānuenue e kaʻapuni ana i ka lā a i ka mahina paha. Huaʻōlelo manaʻo like: Luakālai
Ka Luakālai:
Pukui/Elbert: n. kohu like me ka luahoana. Pili pono, he lua kālai
Andrews: E ʻike ʻia ka LUAHOANA. He pōʻai malama a i ʻole he ānuenue e kaʻapuni ana i ka lā a i ka mahina paha i ke ao a i ʻole ka pō.
Parker: He pōʻai malama a i ʻole he ānuenue e kaʻapuni ana i ka lā a i ka mahina paha i ke ao a i ʻole ka pō. Huaʻōlelo manaʻo like: Luahoana.
He luakālai (na Markus Gann | Dreamstime.com)
Ka Luakālailani:
Pukui/Elbert: Ua like ia me ka luakālai.
Andrews: E nānā ʻia ka LUAHOANA a me ka LUAKALAI. He pōʻai malama.
Parker: He pōʻai malama i ka lani. Huaʻōlelo manaʻo like: ka Luahoana a me ka luakalai.
ʻO ka welo mua: He ānuenue e kaʻapuni ana i ka lā a i ʻole ka mahina
ʻO nā welo kūlana ʻelua: He ānuenue keʻokeʻo nona paha kekahi mau waihoʻoluʻu
He luakālai (na Hoaloha Westcott)
ʻIke pinepine ʻia ka luahoana, luakālai, luakālailani ma kēia pae ʻāina nei. I kekahi manawa, ʻōʻili mai ia me nā waihoʻoluʻu ānuenue a pau, a i kekahi manawa ʻē aʻe, hiki wale nō ke ʻike ʻia ka waihoʻoluʻu keʻokeʻo. ʻO ke kaʻina waihoʻoluʻu o ka luakālai, ʻo ia ke keʻokeʻo ma waenakonu, a hahai ia i ka uliuli, ka ʻōmaʻomaʻo, ka lenalena, a me ka ʻulaʻula.
Nā pōʻai lewa o ka Luahoana, Luakālai, Luakālailani e ʻōʻili ai
ʻO ka Luakālai (a i ʻole, ʻo Luahoana, ʻo Luakālai lani), ʻike pinepine loa ʻia i ka lewa lani. No laila, i ka lā a i ʻole ka mahina e kau ana i ka pōʻai ʻo Kahikikapuihōlanikekuʻina (a i ʻole ʻo Kahikikepapalani), aia nā kilihune wai makaliʻi e kau pūailewa ana i loko o ka lewa.
He luakālai (na Hoaloha Westcott)
Nā manawa o ka Luahoana, Luakālai, Luakālailani e ʻōʻili ai
Wahi a Nawahi, “O ia ka poai anuenue e kau ana ma ke aouli o ka lani i ka wa o ka la e kau ana ma ko kakou Meridiana.”[3] I ke kuanaʻike ʻepekema, ua kapa ʻia kēia ʻano ānuenue he coronae, a ʻike pinepine ʻia i ka manawa o ka lā (a i ʻole ka mahina) e kau kiʻekiʻe ana i ka lewa.[4]
Nā Hōʻailona o ka Luahoana, Luakālai, Luakālailani
ʻEhā hōʻailona like ʻole o ka luahoana, luakālai, luakālailani ma loko o nā kūmole i kālailai ʻia. Hōʻike ʻia ma loko o ka Pakuhi o lalo iho. Ua hoʻohana hou ʻia ia hōʻike haʻihelu hoʻoili no ka hoʻomaopopo ʻana i ka huinanui o ia mau hui hōʻailona he ʻehā a me ka pili ʻana o kekahi i kekahi. ʻO ka hopena, hoʻāpono ʻia ke kuhiakau kūpapa. No laila, ʻaʻole ʻoi aku ke kupu ʻana o nā hōʻailona o kekahi mau hui ma mua o nā hui ʻē aʻe.[5]
Nā hōʻailona o ka luahoana/luakālai/luakālailani
He hōʻailona no ka make ʻana o kekahi aliʻi:
ʻO ka ʻikepili i ʻohi ʻia mai kā Fornander, ʻo ia ka hōʻailona o ka luakālai, penei: “O ka poai e hoopuni ana i ka la a me ka mahina, ua kapaia e keia lahui he lua- kalai. Ina ua ikeia kekahi luakalai e hoopuni ana i ka la, a i ka mahina paha, alaila, he alii make ka hope: pela na kahuna o ka oihanakahuna e olelo ai.”[6]
He ʻōuli, wānana:
ʻO ka luakālai pili loa kokoke i ka mahina, he ʻōuli maikaʻi no ka lawaiʻa kai hohonu ʻana. Eia naʻe, inā nui ke kōwā o ka luakālai mai ka mahina aku, he ʻōuli ʻino a no laila, he pō ʻino ia no ka lawaiʻa ʻana. Inā he luakālai ka ʻōʻili e kaʻapuna ana i ka hōkū ʻo Keʻalohilani, a laila, he ʻōuli kēlā no ke kaua, a i ʻole ka hoʻāuhuli ʻia o ke aupuni. ʻO ka luakālai nō hoʻi ke alakaʻi mana o nā ʻuhane o ka make a me nā pō akua.[7]
Ka nohona o kekahi aliʻi/mōʻī/ʻeʻepa/kupua/akua/ʻuhane:
Ma loko o ka moʻolelo o Lāʻieikawai: Ma ke kakahiaka, i nā kukuna o ka lā i haʻalele iho ai i nā mauna, ʻike ʻia akula ʻo Kaʻōnohiokalā e noho ana i loko o ka wela kūkanono o ka lā ma waena pono o ka luakālai i hoʻopuni ʻia i nā ānuenue a me ka ua koko.”[8]
He hōʻailona no ke kū mai o kekahi aliʻi, akua:
Ma loko o kekahi ʻatikala nūpepa: "He pio lua-kalai, a na keia mau hoailona i hoike mai , aia kana moopuna i Kainaliu kahi i noho ai."[9]
[1] Joseph Nawahi, "Ke Anuenue a me Ka Luakalailani." Ka Leo o ka Lahui, Mei 24, 1893: 2-3. n.d. Wehewehe Wikiwiki. Ke Kulanui o Hawaiʻi ma Hilo. https://hilo.hawaii.edu/wehe/.
[2] Ua unuhi ʻia nā wehewehena o nā ʻano ānuenue i ka ʻōlelo Hawaiʻi no kēia papahana laeoʻo. E nānā ʻia ka māhele 1.1.1 no kekahi hoʻākaaka ʻana.
[3] Joseph Nawahi, "Ke Anuenue a me Ka Luakalailani." Ka Leo o ka Lahui, Mei 24, 1893: 2-3.
[4] David K. Lynch and William Livingston. 1995. Color and Light in Nature. Cambridge: Press Syndicate of the Unversity of Cambridge. ʻaoʻao 124.
[5] ʻO ka hopena o ka hōʻike haʻihelu hoʻoili: χ2 (3, n = 7) = 0.67, p < 0.955. No laila, hoʻāpono ʻia ke kuhiakau kūpapa
[6] Abraham Fornander. 1919-1920. Collection of Hawaiian Antiquities and Folk-Lore VI. Vol. VI. 3 vols. Honolulu, HI: Ka Hale Hōʻikeʻike ʻo Pihopa. ʻaoʻao 107.
[7] Mika Lee, interview by Anthony Aalto. 2013. Hana Hou Magazine: Signs and Wonders Hana Hou Magazine, (January).
[8] S.N. Haleʻole. 1863, 2001. Ke Kaʻao o Lāʻieikawai. Hilo, HI: Hale Kuamoʻo. ʻaoʻao 163
[9] ʻAʻole ʻike ʻia ka mea kākau. "Moolelo Hoonaue Puuwai no Kuaialii." Kuokoa Home Rula, Aperila 22: 4.




na Hoaloha Westcott